Uus võimalus tarbida rohelist ja odavamat elektrit nüüd ka kogukonnas

Energiakogukondadel on üsna lai ampluaa ning need hõlmavad mitmeid tegevusi, nagu näiteks elektri tootmine, jaotamine, tarnimine, tarbimine ja salvestamine, aga ka energiatõhusus ning elektrisõidukite laadimisteenused.  

Kuigi energiakogukonna regulatsioon pidi olema Eesti õigusmaastikule üle võetud juba eelmise aasta lõpus, ei ole seaduseelnõu tänaseks veel paraku Riigikogu menetlusse jõudnud.

Sellegipoolest tõdes advokaadibüroo KPMG Law jurist Marleen Kohl, et juba täna võiks hakata energiakogukondade loomise võimalusele mõtlema. “Kõigepealt tuleb leida naabruskonnast üles kaasamõtlejad, kes oleksid sellise kogukonna loomisest huvitatud,” sõnas Kohl.

Kuidas kogukonda asutada?

Kõigepealt tuleb pidada aru elektrivaldkonna tehnilise nõustajaga, kes annab esialgse

hinnangu projekti väljavaadete osas – kas ja millisel viisil oleks kõige mõistlikum energiateenuste osutamist korraldada.

“Juhul kui plaanil on jumet, saab kaaluda juba energiakogukonna asutamist, mis kujutab endast muuhulgas ka sobiva juriidilise isiku vormi valimist,” märkis Kohl. Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt tuleks juriidilise isiku põhikirjas kvalifitseerida isik energiakogukonnana.

Kindlasti tuleb pidada meeles, et liikmetevaheliste õiguste ja kohustuste reguleerimisel peab lähtuma planeeritavate energiateenuste mahust ja iseloomust, võttes arvesse, et kõigil liikmetel peab olema õigus kogukonnast välja astuda.

Peale seda saab asuda juba ideed ellu viima. “Kindlasti tuleb kohe alguses mõelda projekti finantseerimisele ja planeerimisele ning sellele, kuidas taotleda lubade kooskõlastust,” ütles Kohl.  

Ta selgitas, et kui tegemist on lahendusega, mis vajab suuremamahulisi investeeringuid, tuleb arvestada, et ka nende tasuvusaeg on pikem, kuid seevastu on sellistel projektidel suurem keskkonnaalane kasu.

Innovaatilisemate lahendustega saab oluliselt mõjutada kogukonna elektritarbimist, luues võimalusi tarbida rohkem taastuvenergiat, mille tootmine toimub tarbimisele lähedal, mistõttu ei koorma tarbimine võrku.

Inimestele antakse võimalus ise otsustada, kuidas tagada enda kogukonnas elektrienergiaga varustatus, millistel põhimõtetel elektrienergiat tarbitakse ning tarbimist juhitakse.

Seni oli ainult äritarbijatel võimalus asukoha piires suletud jaotusvõrgu kaudu elektrit tarbida. Seadusemuudatusega antakse aga suuremad võimalused ka kodutarbijatele ning teistele väiketarbijatele.
 

Energiakogukonnaks sobib nii väiksem kui suurem piirkond

Energiakogukonnaks võib olla nii linna- kui maapiirkond, hõlmates kas paari maja, korteriühistuid või lausa terveid külasid. Kõige parem oleks see, kui juba uusarenduse loomisel planeeritakse hoonele energiaefektiivne terviklahendus.

Tähelepanuta ei saa jätta ka piirkonnas tegutsevat jaotusvõrguettevõtjat, kes ELi direktiivi järgi on kohustatud tegema õiglase hüvitise eest koostööd, et hõlbustada elektriülekandeid kodanike energiakogukondades.

Miks on regulatsioon meile kasulik?

Energiakogukonna regulatsiooni eesmärk on lubada kogukondadel tegutseda turul võrdsetel tingimustel ja konkurentsi moonutamata, kusjuures neile kohalduvad ka samad õigused ja kohustused, mis teistelegi turul tegutsevatele elektriettevõtjatele.

Euroopa Komisjoni andmetel on Euroopas juba 3500 energiakogukonna tüüpi ühistut. “Loodetavasti saab energiakogukonnana tegutsemine populaarseks ka Eestis. Selleks on vaja tõsta inimeste teadlikkust,” nentis Kohl.

Marleen Kohl
Energiasektori jurist, Advokaadibüroo KPMG Law OÜ