Artikkel
22.11 2022

Kuidas teie organisatsioonis töötaja normtunde arvutatakse?

Eduka personalipoliitika vaieldamatuks eelduseks on tõhus töö planeerimine, eriti graafikute alusel töötamise korral, eesmärgiga suurendada töötajate produktiivset tööaega. Tõhus töö planeerimine nõuab aga võimet töövoogu prognoosida – mida täpsem on prognoos ja sellele vastavad tööajagraafikud, seda parem nii tööandjale kui ka töötajale. Ometi on lisaks täpsele töövoo prognoosile veel üks aspekt, millele tööandjad efektiivsust silmas pidades summeeritud tööaja korral tähelepanu pöörama peaksid See on töötaja normtundide arvestus, täpsemalt arvutusmeetodid, kuidas töötajate töötasu aluseks olevad normtunnid leitakse.

Erinevad arvutusmeetodid normtundide leidmiseks

Kuigi Eesti seadused töötaja normtundide arvutamiseks selgeid juhiseid ei anna, on personalivaldkonnas aja jooksul välja kujunenud kindlad suunised. Nii on igale personalitöötajale teada see lihtne ja loogiline valem, et kui töötaja ootamatult puudub tööajagraafikus talle määratud tööpäevadel, siis võetakse töötaja normtundidest maha töötaja haiguslehe või puhkuse aja sisse jäävate graafikujärgsete tööpäevade töötunnid. Hoopis segasem on aga lugu neil juhtudel, kui tööajagraafikusse märgitakse juba teadaolev planeeritud puudumine. Kirjeldatud puudumise korral sobiva arvutusmeetodi otsimisel võib kohata erinevaid lähenemisi. Täna internetis kättesaadavate juhiste pinnalt nähtub valdavalt, et planeeritud puudumiste korral tuleb lahutada töötaja vastava kuu normtundidest haiguslehe või puhkuse aja sisse jäävate kalendaarsete tööpäevade (s.o E-R) töötunnid. Näiteks kui töötaja töötab täistööajaga ning puudub kahel kalendaarsel tööpäeval, näiteks neljapäeval ja reedel, siis normtundidest tuleb maha arvestada 2 tööpäeva x 8 tundi = 16 töötundi. See tähendab, et nädalavahetusele planeeritud puudumise korral tööajanormi ei vähendata. Samas võib kohtulahendites ning praktilises elus kohata ka teistsuguseid lähenemisi. Näiteks on kohus ühes vaidluses leidnud, et kalendripäevades arvestatava puhkuse andmisel on võimalik kuu lõikes normtöötundidest maha arvata vaid sellises ulatuses töötunde, mis vastavad kuu lõikes kõigi kalendripäevade keskmise töötundide arvu ja puhkusel viibitud päevade arvu korrutisele. Seega, kui töötaja puhkab näiteks 2022. aasta jaanuaris 7 päeva, siis norm väheneb 168/31*7=37,9 tunni võrra. Kuigi viidatud kohtulahendis kuulus kohaldamisele avaliku teenistuse seadus, ei näi nimetatud erisus olevat siiski teistsuguse arvutuskäigu põhjendamiseks piisav.

Erinevate arvutusmeetodite rakendamise rahaline mõju

Kuigi täna puudub praktikas selge arusaam, milline eelnevatest arvutusmeetoditest on õige ja miks, võib arvutusmeetodite valik peita endas olulist rahalist mõju. Töötaja normtundide arvutamise meetodi valikust tingitud rahaline mõju on enim tuntav tööandjate puhul, kel on graafiku alusel töötavaid töötajaid palju.

Selleks, et võrrelda erinevate arvutumeetodite rakendamisega kaasnevat rahalist mõju, on KPMG välja töötanud töötasu maksmise aluseks oleva normtunde analüüsiva algoritmi. Algoritmi näol on tegemist praktilise tööriistaga, mis on võimeline töötama ettevõtja töötajate ja töögraafikute andmestikega.. Erinevate arvutusmeetodite mõju on kõige näitlikum, kui alternatiivid kajastavad terve ettevõtte, hea aga kui kõigi vahetustega töötajate töögraafikuid pikema aja jooksul. Ideaalne mõõtmisperiood on finantsaasta. See võimaldab esitleda alternatiive koos nende finantsmõjudega.

Vaja läheb:

  • alternatiivi(de) põhimõtete kirjeldamist, mille üheks näiteks võib olla eespool kirjeldatud planeeritud puhkuste arvestamismeetodid;
  • detailsemat reeglite kirjeldust kõikidele konkreetsetele olukordadele alternatiivide seas - kuidas vahetustega töötavate tööaega ja tööaja maksumust arvestada;
  • riskihinnangut selle kohta, kas reeglid ja kokkulepped vastavad vähemalt riiklikule regulatsioonile, kehtivatele lepingutele (või eeldavad nende muutmist), headele tavadele ning ettevõtte personalipoliitikale;
  • struktureeritud andmestikku (näiteks suurt tabelit) töötajate seniste tööajagraafikute ja töötatud tööaegadega – aru saamaks organisatsioonile omastest puudumistest, töökoormuse intensiivsusest, töötajate liikuvusest ja teistest teguritest;
  • töötajate palgaandmestikku ja töötajate identifikaatoreid, sõltuvalt keskkonnast soovitavalt koos anonümiseerimislahendusega (isikuandmed!)

Andmete kogumise järel jooksutatakse need alternatiivseid lähenemisi arvesse võttes läbi reeglitel põhineva algoritmi (rule based algoritm) ja genereeritakse tulemid, mis kajastavad alternatiivsete arvutumeetodite kasutamise mõjusid finantsaastale.

Tulemid ja riskid

Eespool kirjeldatust nähtuvalt on meie eesmärgiks pakkuda organisatsioonidele, kus töö toimub graafikute alusel, võimalust võrrelda alternatiivsete arvutusmeetodite rahalist mõju ning kaaluda vajadusel seniste lahenduste korrigeerimist (data driven decision).

Kirjeldatud lähenemisviis ei ole veel mudelipõhine optimeerimine, kuid on next best step Exceli tabeltöötlusele, millega optimeerimiseesmärke tavaliselt ei saavutata. Esmase tõhususe saavutamiseks oleks kirjeldatud algoritmiline optimeerimine kõige mugavam esimene samm, mis on võimeline andma vastuseid sellele, millised on erinevate arvutusmeetodite plussid ja miinused.

Kuigi töötaja normtundide arvutamise praktikas esineb jätkuvalt erinevaid lähenemisi ja vastuolulisi suuniseid, kätkeb töölepingu seadus siiski summeeritud tööaja osas ka mitmeid muid regulatsioone, millest tööandja kõrvale kalduda ei tohi. Nimetatud põhjusel soovitame tööajaarvestuse reeglite loomisel, kontrollimisel või muutmisel kindlasti eelnevalt nõu pidada personalispetsialisti või tööõiguse asjatundjaga.


Liisi Kents

Vandeadvokaat
liisi.kents@kpmglaw.ee
+372 667 6805

Raul Nugis

Juhtiv andmeteadlane
rnugis@kpmg.com
+37256358175

Advokaadibüroo KPMG Law on maineka õigusalase väljaande The Legal 500 värskes edetabelis taas kõrgelt hinnatud

Advokaadibüroo KPMG Law on maineka õigusalase väljaande The Legal 500 värskes edetabelis taas kõrg..

Artikkel The Legal 500 09.04 2024

Riigikohus: 20% suurune osa raielepingu summast on tasu maa kasutamise eest

Värske Riigikohtu praktika on raieõiguse võõrandamise lepingute puhul leidnud järgmist: 20% suurun..

Artikkel 25.03 2024

KPMG: kriisist haaratud puidutööstuses tugevneb Eesti ettevõtjate haare

Advokaadibüroo KPMG Law juhtivpartneri Karin Orase sõnul on pikaleveninud kriis jõudnud ka puidutö..

Artikkel 29.02 2024

Ehitustöövõtjaid mõjutav seadusemuudatus ning aegumatu meelespea töövõtulepingute sõlmimisel ja täitmisel

Artikkel 06.11 2023

Järelevalve vajadus äriühingute teenusepakkujatele

Rahapesu Andmebüroo (RAB) poolt sel kevadel ilmunud aastaraamatust[1] näeme, et uue fookusteemana..

Artikkel 02.11 2023

Eesti puidutööstus pole ühe vitsaga löödud

Kuigi paljudel saeveskitel ja puitmajade tootjatel on Skandinaavia turu kokkukuivamise tõttu kee..

Artikkel 31.10 2023

Oleme pühendunud kõrgetasemelise strateegilise nõustamisteenuse osutamisele kogu Baltikumis, Skandinaavias ja maailmas.

Advokaadibüroo KPMG Law OÜ

+372 6676 805
info@kpmglaw.ee
Ahtri 4, 10151 Tallinn, Eesti
${item.title}
KPMG Baltics KPMG Global Õigusalane teave Privaatsuspoliitika
Email again: