Ehitussektori võimalused ja kohustused COVID-19 viiruse leviku takistamisel töökeskkonnas

Riski defineerivad töökeskkond ja töövorm

17.08.2021 jõustus määruse „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muudatus, millega lisandus töötajate terviseriski maandamiseks järgmine abinõu: „SARS-CoV-2 viiruse leviku korral tagada töökeskkonnas teiste inimestega kokku puutuvate töötajate nakkusohutus eelkõige läbi töötajate COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise tagamise, SARS-CoV-2 nakkusohutust kinnitava tõendi kontrollimise või töötajate testimise SARS-CoV-2 testiga.“

Kuigi ei ole täpsustatud, kes klassifitseeruvad „teiste inimestega kokku puutuvateks töötajateks“, siis muudatuse seletuskirja järgi tuleb mõistet tõlgendada võrdlemisi laialt ning tingimus kehtib nii „eesliinitöötajatele“ kui ka töökeskkonnas kolleegidega lähedalt koos töötavatele isikutele. On selge, et COVID-19 viirus sektorite piire ei tunne ega erista kolleege klientidest levides igasugusel kokkupuutel. Seega peab tööandja viiruse leviku riski enda töökeskkonnas hindama lähtuvalt töötingimuste ja rollide spetsiifikast.

Riskianalüüs ja sellel põhinev tegevuskava on kohustuslikud

Valdav osa ehitussektori töötajatest ei saa oma tööd teha distantsilt ning lisaks eeldab töö tegutsemist meeskondades, kus kokkupuude inimestega on paratamatu. See ei tähenda siiski automaatselt, et kõik ehitajad peaksid esitama tööle tulles vaktsineerimispassi või negatiivse koroonatesti. Esimese sammuna peab tööandja koostama riskianalüüsi, milles hindab, kas töökeskkond, kus töötajad enda ülesandeid täidavad, on bioloogilisest ohutegurist (muuhulgas koroonaviirusest) mõjutatud. Tuleb hinnata, kas töötajatel on töökohal reaalne risk viirusega nakatuda või ise viirust edasi kanda. Seda võivad mõjutada väga mitmed tegurid – näiteks see, kas töö toimub vabas õhus või siseruumides, millist distantsi on võimalik hoida, kas töövahendid on jagatud või kasutab iga töötaja isiklikke töövahendeid.

Teise sammuna peab tööandja riskianalüüsi alusel välja töötama tegevuskava. Kui nakatumise risk on reaalne, siis tuleb kasutusele võtta vajalikud abinõud viiruse leviku takistamiseks. Määruse muudatus näeb nakkusohutuse tagamise meetmena ette eelkõige vaktsineerimise, nakkusohutust kinnitava tõendi kontrollimise või testimise, aga need ei ole ainsad võimalused ning tööandja võib endiselt kasutusele võtta ka alternatiivseid viiruse leviku takistamise meetmeid (maskid, desinfitseerimisvahendid töökohal, töötajate vahel kontakti vältimine).

Reeglina peab tööandja võimaldama vaktsineerimisele ka alternatiivi

Kuigi eksperdid soovitavad vaktsineerimist viiruse leviku tõkestamise esimese abinõuna, tuleb tööandjatel silmas pidada, et isegi antud määruse valguses ei saa vaktsineerimist töötajatele kohustuslikuks teha või valimatult kõigile ametikohtadele vaktsineerituse nõuet kehtestada. Kuigi töötajate vaktsineerimine võib tegevuskavas olla eelistatuim viiruse leviku takistamise meede, peab tegevuskava pakkuma ka alternatiivseid lahendusi töötajatele, kellel on vaktsiin vastunäidustatud või kes seda lihtsalt ei soovi.

Märtsis jõustunud töötervishoiu ja -ohutuse seaduse uue redaktsiooni järgi peavad tööandjad esitama riskianalüüsi ka Tööinspektsioonile. Kui mõnel tööandjal on Tööinspektsiooni saadetud meeldetuletus tähelepanuta jäänud, siis olgu siin üle korratud riskianalüüsi Tööinspektsioonile esitamise tähtaeg, mis on juba 1. septembril. Selleks, et kollektiiv ei leiaks ennast ühtäkki karantiinis ja et ehitusprojektid saaksid õigel ajal valmis, tasub kõiki tööandjatele võimaldatud meetmeid tõhusalt rakendada.

Artikkel ilmunud Äripäeva Ehitusuudistes: https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2021/08/17/uus-maarus-tapsustab-ehitussektoris-covid-19-viiruse-leviku-takistamise-voimalusi